Toit

“Jumalanna tort”

Roosiveega kreemine tort sobib imehästi kaunistama mõnda naisteõhtut. See valge unelm on nii luksuslik ja õrnalt roosine!

Minu esimesed kogemused roosidega toidus pärinevad nagu paljudel Olde Hansa roosipudingust. Imeliselt kreemjas magustoit mõnusa roosi meki ja krõbeda pralineega. Kui sa ei ole seda veel söönud, siis sea sammud Tallinna vanalinna ja proovi järgi. It’s a must! (ja väike meeõlu kõrvale ei tee kunagi paha 😉 )

Ei saa salata, et kui mu tuttav ulatas mulle pudeli Rosaya roosivett koos väljakutsega sellest midagi süüa teha, oli Olde roosipuding esimene, mis meelde tuli. Seega raudselt on siinne tort inspireeritud tollest magustoidust. Veidike aga samal ideel mängides jõudsin hoopis tordini, sest samas lähedal oli plaanis teha ühele kaunile sõbrannale naiste õhtu ja no mis võiks sobida sinna paremini kui õrn roosidega kaunistatud tort!

Skeptik nagu ma olen, siis esmalt alustasin aga roosivee koostisest. Kas sellist asja üldse tohib süüa ja kui tohib, siis millises koguses? Selgus, et minule ulatatatud Rosaya roosivesi on valmistatud Damaskuse roosi õitest (1l roosivett = 1 kg õisi) ja on 100% orgaaniline. Ei sisalda säilitus-, värv- ega lõhnaaineid ning omab ka toidusertifikaati. Siit edasi oli juba lihtsam minna, sest mingis mahus minu usaldus oli võidetud. Lisaks olen ma oma Olde Hansas veedetud aastate jooksul omajagu roosi kroonlehti ära söönud (lootuses olla igavesti noor :D), siiani veel alive and kickin’  seega tõenäoliselt on kõik ok. Jälle pügal edasi. Nüüd jäi teha vaid iseenda peal inimkatsed ja vaadata, mis juhtub. Kogusest soovitati kasutada 1tl 200ml joogivee kohta.

Esimene testkook sai valmis, sisse läks 250g toorjuustu kohta 2 tl roosivett. Tsuti rohkem kui soovitatud, et no katsetaks ikka neid piire. 🙂 Kook sai väga maitsev ja peale tarbimist oli olla jätkuvalt väga hea, ka järgnevatel ja ülejärgnevatel päevadel. Täna paar kuud hiljem seda postitust kirjutades on endiselt sama hea enesetunne ja podagra ei ole tulnud veel kummitama. 😛 Seega võin omal nahal öelda, et toidusertifikaat toimib ja kõlbab süüa küll. 😉

Esmastest hirmudest ülesaanud, läks siis tordi meisterdamiseks. Ja see mis välja tuli oli tõeliselt mõnus! Ta ei ole üleliiga lääge ja magus, nagu arvata võiks. Agaavisiirup ja laimimahl kokku mõjuvad maitses väga mahedalt (oluliselt mahedamalt kui tavaline suhkur) ja roosi mekk vaid õrnalt täiendab seda kombot.  Nii, et kui soovid mõnda erilist daami romantilise tordiga üllatada, siis see peaks olema küll piisavalt eriline koogike, et püüab pilke. 🙂 Puhast ja ökosertiga roosivett leiad näiteks Rosaya poest.

Roosivee tort

Retsept (20cm diameetriga vorm)
200 g digestive küpsiseid
50 g sulatatud võid
1200 g toorjuustu
1 tl vanillisuhkrut
200ml agaavisiirupit
2 lehte zelatiini
5-6 tl roosivett
poole laimi mahl

Valmistamine:
Purusta küpsised ja sega kokku sulatatud võiga. Voorderda 20 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ja suru küpsisepuru ühtlase kihina sinna põhja. Tõsta külmikusse tahenema. Pane külma vette likku zelatiinilehed. Kreemiks sega kokku toorjuust, vanillisuhkur ja agaavisiirup. Pressi laimimahl väikesesse potti, kuumuta ja keera tuli alt kinni. Võta leotatud zelatiinileht, pressi peopesas liigne vesi välja ja lahusta soojas laimimahlas. Korda sama teise lehega. Kalla zelatiinivedelik kreemi hulka, samal ajal vispliga kiirelt segades. Viimasena lisa vastavalt maitsele kas 5tl või 6tl roosivett. Kalla kreem küpsisepõhjale, jättes pealse mõnusalt lainetama. Tõsta külmikusse tahenema vähemalt 3-4 tunniks või üleöö. Enne serveerimist eemalda küpsetuspaber, tõsta tort serveerimisalusele ja kaunista küpsisepuru ning roosiõitega.

Roosivee tort ehk Jumalanna tort