Toit

15 nippi kuidas vähendada kodus toidujäätmeid

“Ostame tihti poole rohkem toitu kui ära süüa jaksame ning siis on külmkapid nii täis, et ei leia soovitud asja üles. Kui lõpuks kappi puhastame, leiame asju, mis on seal seisnud väga pikka aega. Nii leiab toit oma tee prügikasti.(R. Taagepera) Kas tuleb tuttav ette? Piinlik tunnistada, aga mulle küll.

Lugesin mõni aeg tagasi intervjuud Rein Taageperaga, kus ta ütleb, et “toidu raiskamine on tema meelest ebamoraalne”. Põgenike laagris nälga tundnud inimesena on Taagepera jaoks toidu raiskamine eriliselt valus. Kuigi enamikul meist on olnud õnne ning me ei ole kunagi pidanud nälga kannatama, on metsikus koguses tekkivad toidujäätmed tahestahtmata kurvastav vaatepilt.

Toitu raisata ei ole mulle kunagi meeldinud, aga paraku on harjumused tihti tahtejõust tugevamad ning ikka ja jälle ostan kappi hunniku toitu, arvates, et “vohh kus nüüd hakkan alles kokkama!”. Nädal hiljem jõuab arvestatav osa sellest hunnikust tihti teadagi kuhu. Olgu selle põhjuseks siis ülehinnatud kogus või alahinnatud aeg.

Foto: Viljar Särekanno
Kahju oleks, kui kõik see hea lõpetaks prügikastis …

Toidu ära viskamise äng kogunes minus ajaga ning mõned kuud tagasi jõudsin teravamalt tõdemuseni, et mulle aitab – nüüd proovin päriselt üht või teist viisi kasutada ära KÕIK mis ma kappi ostan. Pean ütlema, et seni läheb täitsa hästi. Toidu äraviskamine on meie peres oluliselt vähenenud, ent siiski jõuab endiselt osa toitu prügikasti. Arenguruumi veel on, aga töö ka selles suunas alles käib. 😉

Oluline on siin tegelikult iga pereliikme panus: nii kokkaja, poodleja kui ka sööjate panus. Sööjate panust on lastega peres tihti kõige raskem mõjutada. Aga iga teekond algab esimesest sammust ning hetkel kõnnime Uku-Robiniga samm haaval mõistlikuse poole. 😀 Oleme pidanud pikki vestlusi sellest, miks toidu raiskamine on halb ning miks on oluline taldrikule tõsta kogus, mille sa ka tegelikult ära sööd.

Aga mis siis on need põhimõtted, millega meie oma kodus toidujäätmeid vähendame? Siin on mõned nipid.

  • Esmalt ja kõige tähtsama punktina: ostle targalt! Ära too koju üleliia palju asju. Mõtle poodi minnes läbi, mida sul tegelikult vaja on. Kiiresti riknev kraam osta kõige varem päev-kaks enne nende kasutamist.
  • Koju jõudes pane toiduained kappi süsteemselt. Kasuta selleks Sinu külmiku erinevaid võimalusi: kui Sul on näiteks Fresh Zone sahtel, pane lihakraam kindlasti sinna, sest madalamal temperatuuril säilib liha paremini. Samal põhjusel tasub köögiviljad panna külmiku alaosas olevasse sahtlisse. Muus osas paiguta tooted külmikusse gruppide kaupa: toorem alla, valmistooted ja pakendid ülespoole.
  • Kui avad mõne pakendi ja osa tootest jääb veel kasutamata, siis sulge ta peale kasutamist õhukindlalt. Paljudel pakenditel on taassuletavad katted (jogurtid, hapukoored, kodujuustud, juustud, erinevad purgid jne) – kasuta neid hoolikalt, sest lahtises pakis rikneb toit kiiremini. Lahtised lihatükid tõsta kaanega suletavasse karpi või pane nad taldrikule ja kata pealt tihedalt toidukilega.
    • Tee sama valmistoiduga! Kui õhtusöögist jääb miskit järgi, pakenda see korralikult karpi ja söö järgmine päev. Pakendada tasub ka väga väikeseid koguseid. Näiteks mõnest pisikesest lihatükist piisab, et koos lisanditega järgmine päev maitsev wrap valmistada. Pasta jääkidest saad näiteks makaronisalati ja nii edasi.
  • Värskete ürtide ülejäägid kuivata! Too basiiliku-nutsakas ei pea minema prügikasti vaid pudista puruks ja pista purki.
  • Kasuta agaralt sügavkülma!
    • Kui tood poest koju liiga palju leiba/saia, pista pakk sügavkülmikusse. Välja saad võtta viilu kaupa ning rösteris röstituna maitseb see endiselt imehästi! Mina kasutasin seda nippi kevadel koroona-algusaegadel, kui poodi minemine oli tabu – tellisin julgelt mitu leiba korraga ning külmutasin.
    • Samamoodi tasub sügavkülma varuda hakkliha, kala ja muud head. Näiteks lõhefilee lõika parajateks portsudeks, pakenda vaheldumisi küpsetuspaberiga ja hiljem on portsu kaupa hea kasutada. Ilma küpsetuspaberita kipuvad nad üksteise külge kinni külmuma ja siis on parasjagu sebimist, et need lahti saada. Täpselt sama meetodit võid kasutada ükskõik millise liha või kala puhul. Sügavkülmutatud tooteid ära peale sulatamist uuesti külmuta!
    • Vahel tasub sügavkülma pista ka juba valmistoitu. Näiteks ahjujuurikad, wokiroad, mõni soolase piruka ülejääk, valmis paneeritud aga küpsetamata liha või kala jne. Nii on teinekord kiirel argiõhtul hea täisväärtuslikku toitu soojendada. Siin kasuta lihtsalt loogilist mõtlemist, mida tasub ja mida ei tasu sügavkülmutada. Katse-eksitusmeetod töötab ka. 🙂
  • Küpseta “peast-sabani”. Kala peast ja luudest puljongi keetmine pole kellelegi uudis. Aga kalanahast saad näiteks väga maitsvad krõpsud ja kasutatud saab seegi! Terve kana on aga odav viis, kuidas ära katta kolme-liikmelise pere viis-kuus söögikorda. Esimesel söögikorral sööd rinnafilee, teisel koivad-tiivad. Kolmandaks nokid rümba küljest liha tükid ja teed salati või keerad tortilla sisse. Ja viimasena pistad rümba koos hea ja paremaga potti, keedad puljongi ja teed kerge supi, millest sööd veel omakorda kaks-kolm toidukorda. Päris palju toitu ühe 4-5 eurose kana kohta. 🙂

Mida aga teha siis, kui toit on juba nii-öelda viimase vindi peal? Osasid asju saad siiski päästa:

  • Mõtle loovalt! Mis tooraine on vaja praegu ära kasutada ja mida maitsvat sellest teha saaks? Erinevad köögiviljad viska kokku patta, tomatikaste või kookospiim peale ja saad maitsva pajaroa. Alati töötavad tooraine kombineerimiseks ka wok’id, põnevad pastakooslused, salatid ja nii edasi.
  • Kõikvõimalikud köögiviljad, mida sa samal päeval ära ei suuda teha ja mis homseni vastu ei pea, haki tükkideks ja pane sügavkülma. Nii saad praktilise eelhakitud köögivilja segu, mida tulevikus erinevates toitudes kasutada. Seal hulgas külmuta ka näiteks konservmaisi, kikerherneste või muude konservpurkide ülejäägid.
  • Puuviljad on hea smuutibaas, mida sügavkülma varuda. Pirnid, õunad, banaanid, mangod, marjad ja nii edasi… Tükelda, pakenda ning siis smuutita!
  • Üleküpsenud banaanid, mida enam süüa ei taha, tükelda ära ning külmuta. Neist saad hiljem teha väga mõnusa banaanijätsi! See jäts maitseb huvitaval kombel just kõige paremini siis, kui on tehtud nendest pruuniks tõmbunud banaanidest.
  • Üle “parim enne” kuupäeva läinud koored-kohupiimad-piimad saad ilusti ära kasutada, kui küpsetad need läbi. Lähtu enam-vähem kõhutundest ja loogilisest mõtlemisest, mida veel kasutada mida mitte. Üldiselt ei tähenda parim enne seda, et see toode täiesti kasutuskõlbmatu oleks – läbi küpsetades on enamasti kõik täiesti okei! Mina olen näiteks kuni nädal aega vanast koorest või piimast teinud oma perele väga maitsvaid pannkooke. Mõned päevad üle tähtaja kohupiimast aga maitsva koogi. Vanasti ju pakenditel kuupäevi ei olnud ning perenaine lähtus alati maitsmise ja vaatluse testist. 🙂
  • Kõige lõpuks on oluline kaine mõistus – kui ikkagi tundub, et asi on halvaks läinud, jäta see kasutamata. Kõike päästa ei õnnestu ja seedehäireid ei ole ka kellelegi vaja. 😉

Eeltoodud  nipid on vähemal või rohkemal määral minu kodus iganädalaselt kasutusel. On aga veel üks, mille poolest olen juba naabrite seas kurikuulus – kui ise ei jaksa süüa, siis vii head-paremat naabritele. 😀 Üsna tihti juhtub, et minul on koogiküpsetamise tuju aga üle ühe tüki süüa ei jaksa. Siis saab jälle mõni armas naabripere suu magusaks teha. 🙂 Teinekord tuleb õhtusöögiks kogemata liiga suur kogus ja siis on jälle hea põhjus endale spontaanselt külalisi kutsuda. Sharing is caring ning igal juhul on parem, kui toit jõuab kellegi kõhtu, mitte prügikasti.

Sellega seoses on Tallinna vanalinnas väga hea võimalus õhtul soodsalt eriti head süüa osta! Umbes nagu mina jagaks naabritele, jagab Olde Hansa õhtuti absoluutselt kõigile oma päevaseid ülejääke uskumatu hinna eest (vaata värki!). Minu arvates nii vinge mõte! Milleks visata minema liitrite viisi suppi, metsseapada või muud hõrgutist? Vot nüüd on esimest korda kurb meel, et ma enam linnas ei ela! 😀 Hea meelega tooks endale vahel midnight-snack’i! Loodan, et nad annavad eeskuju veel paljudele restodele. Aita kaasa, vähendame toidujäätmeid ja söö kõht restotoitu olematu raha eest täis.

Lõpetuseks on aga minu eksperimendi tulemusena kodumasinate üks kindel puudujääk selgeks saanud. Külmikutel on liiga väikesed sügavkülmad! Kohe päris kindlasti plaanin meile soetada veel eraldi teise sügavkülmiku, sest täna on pidevalt takistuseks ruumipuudus. 🙁

Loodan, et ka sina leiad siit mõtetest vähemalt mõne nipi, mida oma kodus regulaarselt rakendada ja isiklikke õppetunde koguda. Üheskoos mõistlikuma tarbimise poole!

Foto: Viljar Särekanno

Loomingulist lähenemist!
Paula

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga