Beebi

Lisatoit: mida anda ja millal?

Söömine on oma olemuselt ju nii igapäevane, aga ometigi tekitab beebi toitmine vanematele meeletult peavalu ja muret. Mida siis peaks beebile süüa andma ja millal? Jagan teiega siin oma tõekspidamisi, mis suuresti tuginevad Eesti lastearstide soovitustele.

Lapse esimesel eluaastal on kõige olulisemaks baastoiduks rinnapiim või sõltuvalt olukorrast asendusena piimasegu. Kui beebi jõuab juba veidi kasvada, tuleb mõne kuu vanusel beebil päevakorda lisatoit. Lisatoiduga alustamine sõltub erinevatest asjaoludest, ent üldiselt tuleks lapsele tutvustada teisi maitseid 4-6. elukuu paiku. Mina usun, et lisatoidule võiks hakata mõtlema siis kui laps näitab ise üles huvi “päris” toidu vastu.

Alates 6. elukuust on aga soovituslik lapse menüüsse lisada püreesid ja ka liha, sest näiteks lihast saab laps normaalseks arenguks vajalikku rauda ja valku. Köögi- ja juurviljade tutvustamisel tuleks korraga pakkuda lapsele vaid ühest viljast tehtud püreed, et paremini jälgida kas ja kui siis milliste viljade vastu lapsel tekib allergiline reaktsioon. Soovituslik on pakkuda ühte sorti uut püreed 2-3 päeva ning alles seejärel tutvustada järgmist vilja. Alustamiseks sobivad hästi neutraalsed viljad, mis tavapäraselt ei tekita allergilisi reaktsioone nagu näiteks kartul, kõrvits, porgand. Hiljem võib sinna lisada ka brokkolit, sibulat ja teisi juurvilju. Samas näiteks spinat ja peet aga ei sobi beebi toiduks esimesel eluaastal, kuna sisaldavad nitraate. Nitraadid muutuvad organismis nitrititeks ning need seovad veres olevat rauda, mis võib häirida lapsel hapniku transporti kudedesse.

Liha osas tuleks eelistada tailiha, sest tavalised hakklihad on beebi jaoks liiga rasvased. Isiklikult jälgin hoolikalt kust ja millist liha ostan, kuna liha valel käitlemisel võib seal olla tohutu hulk erinevaid mikroobe ja baktereid. Mina valin üldiselt pakendatud liha, sest lahtise liha puhul on saaste oht suurem ning isiklikult ma turul lihaletis olevaid tükke beebitoiduks ei kasuta. Lisaks valin võimalusel mahetoodangu, et vähendada kasvatuses loomale söödetud antibiootikumide jmt ainete hulka minu beebi toidus. Lihadest on rauarikas näiteks punane liha, seega beebitoiduks sobib hästi veis. Linnulihadest on beebile esimeseks toiduks sobilik kanaliha. Hiljem võib tutvustada ka vähemrasvasemaid sealiha tükke ja kala.

Teravili on väga oluline toit nii beebide kui ka täiskasvanute toidulaual. Beebidele sobib alustamiseks hästi näiteks kaer või tatar. Kindlasti ei tohiks esimeste toitudena pakkuda lapsele mitmeviljaputru, vaid niisamuti tuleks teravilju tutvustada ühe kaupa. On tõenäoline, et gluteenitalumatuse oht väheneb siis, kui laps saab samaaegselt rinnapiimaga ka teraviljaputru esmakordselt vanusevahemikus 17-26 elunädalat.

Esimesed ampsud suvikõrvitsat ...
Esimesed ampsud suvikõrvitsat …

Meie beebi esimeseks lisatoidu ampsuks oli suvikõrvits mõned päevad enne oma 5-kuu sünnipäeva ning see ei pälvinud just väga sooja vastuvõttu 🙂 Ent beebile toidu tutvustamisel on põhiline püsivus ning seega pakkusime suvikõrvitsat talle väikestes kogustes uuesti ka järgnevatel päevadel. Uute viljade juurde astusime edasi väga aeglaselt. Ühe kuuga tutvustasime poisile vaid kõrvitsat, suvikõrvitsat, porgandit, kartulit ja kaerahelbeputru ning liha lisandus menüüsse 6,5 kuuselt. Kui poiss oli 7,5 kuud vana oli eelnimetatuile lisandunud ka brokkolit ning veise- ja kanaliha. Puuvilju söögikorrana andsime poisile alles üheksandal elukuul, sest võtsime eesmärgiks teha esmalt tiir peale juur- ja köögivilja letile. Tänaseks on poiss varsti 10. kuune ning toidulaud on veidi mitmekesistunud. Ära on proovitud enamus juurvilju ning nüüdseks ka mõned puuviljad. Meie poisi lemmikud on soolasest veiseliha, porgand ja kõrvits ning magusast matsutab isuga banaani ja pirnipüreed. Söögikordi on päevas kolm: hommikul puder puuviljadega ning lõunaks ja õhtuks soolane püree lihaga, millele lisaks igal söögikorral saab laps rinnapiima. Siiani söömisega probleeme ei ole ning poja sööb oma püreesid väga hea isuga!

Usun, et on oluline, et me ei kannaks beebile üle oma isiklikke toidu- või dieedieelistusi. Laps peab saama mitmekülgset toitu ja proovima kõike, selliselt saab ta ise täiskasvanuna otsustada kas ja kui siis millest ta loobub. Kuigi ma ise näiteks ei tarbi sealiha või ei armasta kuigivõrd brokkolit, siis sellest hoolimata saavad need olema minu lapse menüüs. Niisamuti panen südamele ka taimetoitlastele, et laps vajab kehaliseks arenguks kvaliteetset valku ning selle ärajätmine võib tuua kaasa soovimatuid tagajärgi.

Aga kui palju siis seda püreed ikkagi andma peaks? Ei hakka ise jalgratast leiutama ning jagan teiega minu arvates päris head tabelit, pärineb see ikka samast Lastearstide Liidu väljaandest, kus on ära toodud soovitavad kogused 6-12 kuu vanusele imikule. Lähtun oma lapse toitmisel nendest kogustest ja tänaseni on see kenasti toiminud.

Lisatoidu kogus
päevas grammides
Lisatoidu pakkumise
kordi päevas
6 kuud 50 – 100 1 – 2 korda
7 kuud 100 – 150 2 korda
8 kuud 200 2 – 3 korda
9 kuud 250 3 korda
10 kuud 300 3 korda
11 kuud 350 – 400 3 korda
12 kuud 400 – 500 3 korda

Kogused räägitud, on siiski oluline mainida, et uute toiduainete tutvustamisel on esmakordsel andmisel kogus oluliselt väikesem. Liha ja teravilju tuleb alguses tutvustada vaid poole teelusika kaupa päevas ning uusi köögi- ja juurvilju samuti vaid teelusika kaupa. Kui lapsel ei esine mingeid soovimatuid reaktsioone võib teisel päeval pakkuda juba veidi rohkem jne.